Perekonna mõiste

Viimasel ajal olen tihti vaadanud perekondi kus on mees naine ja laps/ed. Ühised käimised ja tegemised. Natuke kurb on, ma ise olen sellist lapsepõlve näinud ja nautinud, kahju, et Trevorile seda osaks pole saanud. Tema ehk ei oska seda soovida või on soovinud aga sellest juttu pole meil kunagi olnud. Aga sellist ühtset ema isaga koosolememist pole tema näinud v.a vanaema vanaisa sünnipäevadel kuhu oleme koos sattunud. Aga siis oleme ikkagi eraldi pered. Ma muidugi ei tea kui palju on õnnelikumad need lapsed kes sellises peres kasvavad. Ja ma ei saa öelda, et Trevor milleski ilma on jäänud, pigem ehk vastupidi. Eks ikka üritan kompenseerida vähest koosolemis aega ehk tema valitud arvutimänguga vms. Tunnistan, et meil pole väga ühist aega. Ei viitsi ta minuga väga kusagil käia, kui pakun erinevaid varjante et läheme sisi ütleb et ei viitsi. Samas enamus ajast olen lihtsalt väsinud ja on ka neid päevi kus peaaegu ei näegi teda, hommikul saadan kooli, õhtul tulen töölt ja näen teda enne magamaminekut korra kui ülevalt alla viitsib tulla.  Hiljuti oli üli pika aja nõus ta minuga toidupoodi tulema, ja suur oli minu üllatus, mul on kodus dzentelmen. Ta kandis korvi, tassis pärast toidukotti. Ma lihtsalt kõndisin kõrval ja nautisin. Peeduga poes käies kannan ikka mina korvi ja ka kotte, härra kõnnib käed taskus. Ma ausalt ei viitsi isegi enam vihjata, et kuuule halloo. Nüüd kolmekesi koos Peedu ja Trevoriga ma eriti tihti tegevusi ei leia, ausalt viimasel ajal ei leia me kooskäimisi ja Peeduga. Pigem on nii, et Peedu viib meid Trevoriga kui tahame sõbranna perele külla minna ja toob tagasi, väites, et tema ei viitsi seal olla ja kodus niipalju tegemist. Sõbranna mees on küll alati rahul ja jutu teemat neil jätkuks. Tema on eraklikum, mina vajan enda ümber sõpru ja suhtlust. Olgem ausad, ma ei mäleta eriti kuna temal lihtsalt mõni sõber külla tuli, niisama, et lihtsalt juttu ajada. Peale seda kui ta enam ei joo, ei ole seda olnudki. Tema sünnipäeval ajasin ka mina tema sõbrad kokku. Temale ei paku sellised istumised midagi, ei viitsivat vaadata kuidas teised joovad ja selle joomise alla ei mõtle ma nüüd umbesegi joomist vaid kamba peale paar kolm pld veini või shampust. Viimasel ajal on meil tavaks saanud ka meeldiv kasulikuga ühendada. Viimati tegime sõbrannal suure köögikappide koristuse, pärast grillisime, kuna meil on kõigil üheealised lapsed siis nemad tegutsesid ja möllasid omapäid. Trevor naudib külalisi ja seltskonda samapalju kui mina, tihti küsib, et kas meile keegi külla ei tulegi või 🙂

Vahel pakun, et Trevor lähme kinno, siis pole midagi põnevat vaadata. Läheme avastame Eestimaad-ei viitsi niisama autos sõita. Puberteedile suht keeruline pakkuda midagi mis teda huvitab. Kui mul on vaba päeva sisi kõik tema võistlused üritan ikka kaasas käia. Varsti juuni lõpp juuli algus ongi eest 4 päeva Pärnu Summer Cup. See on jälle see aeg kus saame koos rohkem aega veeta. Suvel korra üritame ikka ka Lemmes telkimas käia ja viimastel aastatel on kujunenud nii, et meie Trevoriga läheme päev varem ja järgmisel päeval tulevad teised järgi. Püüan talle võimalikult lõbusaks selle teha, eelmine aasta oli kaasas sugulane kes on samavana ja järgmisel päeval tuli ja naabripoiss oma perega kellega nad ühes klassis käivad. Poistel oli tegevust oi kui palju. Telikde juures neid ei näinudki, ehitasid tammi või kõksisid palli.

Ühesõnaga üritan, igal sammul, et tal oleks lõbus lahe ja huvitav. Aga miks ma tunnen ennast siis nii läbikukkununa 😦

Advertisements

Lubadused Lubadused

Eks me kõik taha ja luba olla iga päeva ja kuuga paremad kui me oleme seni. Viimasel aja kuidagi palju sellele mõelnud ja täna kui Malluka jaanuari ja veebruari lubadusi lugesin, tekkis endal ka mõte, miks mitte enda jaoks lubadused uueks kuuks kirja panna ja siis hea vaadata kas ja kui tubli olen olnud.

  • Tahaks ennast käsile võtta, muutusi. Kaalu võiks allapoole saada algatuseks mingi 3kg oleks hea. Hetkel olen suutnud, et õhtuti ei söö. kui just veini või shampuse õhtut pole 🙂
  • Reisiraha koguda- algus on tehtud, jaanuaris sai midagi juba kõrvale pandud, nüüd panustan igapäevaselt sellega, et tööle võtan söögi kaasa. Hakkasme arvutama tööl söögi peale kulub iga kuu 80+ eurot. Õudne…..
  • Elamise tahaks korda saada ja jõuda selleni, et suudan seda ka korras hoida.  See aasta ei taha koristamine üldse õnnestuda 😦
  • Tahan välja mõelda mingi plaani kuidas ennast teostada, tunnen et soovin midagi teha, kuidagi kasulik olla või üleüldse midagi muuta. Ise ka täpselt ei tea mida, kui välja mõtlen annan teada. Muutustest niipalju, et kandideerisin teisele töökohale. nii, et pöidlad pihku, äkki on algus seegi.
  • õppida aega kasutama, meil kõigil on 24h aga no mina ei suuda sellega väga palju korda saata. vabal päeval diivani eest kudumise tagant ei suuda end püsti ajada, et koduseid toimetusi teha. Lapsega tegeleda jne.
  • Vingun vähem ja kui midagi ei meeldi üritan asja parandada…

Loosidel osalemised

Ma usun, et pole väga palju inimesi, kes pole elus kordagi mingil loosimisel osalenud. FB on viimasel ajal neid täis, iga päeva loositakse välja midagi. Mõned mu tuttavad on isegi võitnud, nii et ei saa vist öelda et lootust pole. Peab vaid õnne olema. Minul seda väga pole, ma ei ütle et olen mingi hull osaleja, üldjuhul osalen sellistel loosidel, mida tõesti soovin. Niisama loosimise pärast pole vist kunagi osalenud. Kas olen võitnud? viimasel 10 aastal mitte kui midagi,kunagi ammu ammu mingis raadiosaatest sain särgi ja cd plaadi. Inimesi ongi vist kahte tüüpi kes jagavad ja osalevad kõiges ja need kes vaid seal mida tõeliselt sooviks ja siis vist ka mingi hulk kes kunagi ei osale, vähemalt FB loosides. Eks kõige suurem tõenäosus on võita neil kes jagavad kõike, ja mitte kord vaid ikka rohkem. Olen kuulnud ka seda, et tihti võidab see, kes mitte ainult ei osale vaid kas kommenteerib või küsib midagi, siis kuidagi nagu tõuseks esile, et pole tuim jagamine, vaid inimene on ka lugenud mida jagataks. Seda teooriat olen katsetanud vaid Malluka jagatud loosides. Siiani ei midagi 😦 eks näis. Hetkel käib seal Vertty rannarätiku loosimine ja ma nii nii väga tahaks sünnipäevaks seda kollast rätikut. Olen ammu seda vaadanud, aga ausalt ei ole raatsinud ise osta, kingiks saada seda oleks super. Palun palun palun loosiõnneke naerata mulle 🙂

Please-Hands-Picture

Ahjaa, mul täna viimane päev tööl enne puhkust. Vaja 21ni välja vedada siis kaks nädalat vabadust shampanskavaaaa 😀

         Kui palju teie erinevatel loosimistel osalete? Kas olete ka midagi võitnud?

 

Unarusse jäetud blogi, ehk mis minu elukeses vahepeal toimunud on

Viimane postitus sai tehtud ikka väääga ammu ja selle ajaga on väha palju muutunud ja kohati pean oma sõnu sööma. Eks kellest rääkisin, polegi enam eks 🙂 suutis taaskord minu tundeid muuta. Seekord küll selle vahega, et suhtumine Trevorisse on muutunud. Arvestab ja suhtleb temaga, viskab nalja ja vahel teevad mulle isegi kambaka 🙂 . Trevor käitub ikka natuke vaoshoitult aga usun ja looda, et ajapikku suudab Peedu võita tema usalduse 100%. Ta teab seda, et meie kooselu sõltub paljuski tema suhetest Trevoriga ja selles osas ma mööndusi ei tee. Muus osas läheb meil hästi, Majas elame nüüd kolmekesi lisaks koerale, toakassile, õues olevale külakassile ja siilile kes meil kuuriall pesitseb. Tema enda korteri üürime nüüd augustist mu sõbrannale välja, nii et tegelikult suur samm meie jaoks. Siiani alati olnud vajadusel võimalus eraldi tõmmata ennast. Siiani pole seda vaja olnud, loodame et pole ka tulevikus vaja.

Mis veel uut. Kui mõni aeg tagasi tutvustasin oma uut kaaslast Sulli, siis nüüdseks on ta vahetatud Atsi vastu. Kui ma olin kogu aeg välistanud, Audi, diisel, halli värvi siis nüüd on need kõik asjad koos. Tegelikult olen rahul, mõnusalt vaikne ja öko. Kui Sulli puhul ei jaksanud kütust sisse osta siis siin ei jõua oodata millal paak tühjaks saab. Käisin just 5 päeva Pärnus ja kogu trippimise peale kulus vaid pool paaki. Ats näeb siis ise välja selline 🙂

ats

Eriti mulle meeldib ta pepu 😛 Ja mis oluline, ta olemas kõik mulle vajalikud asjad olemas, tagurdusandur, mida pole varem olnud ja nüüd naudin täiega ja püsikiirusehoidja sain ka peale, lisaks veel kliima, mida ka varem pole olnud ja pole osanud ka puudust tunda, kuid nüüd ei oskagi ilma.

Mõned päevad veel ja mul algab kahe nädalane puhuuuus. Tahaks niipalju teha ja käia aga mis on reaalsus seda veel ei tea. Kindel plaan on see, et nädala algul tõmban ennast ribadeks.  Pean korteri tühjaks tegema. Lolli peaga sai Peedule antud lubadus, et kuna tema tegi/teeb keldri korda( mina keeldun sinna minemast, kuna seal on ämblikud) siis mina teen korteri korda. Samuti ootab ema mind appi Henrit hoidma, Kadri ja Tauris on hetkel reisil Kreetal. Ja vanaema tahab linna shoppama, tal vaja uut riidekappi ja “usu” kaltsukast kardinaid. Ja kui ellu jään siis kolmapäeval tähistan oma vananemist, mingit pidu ei korralda, kes tuleb see tuleb. Ei taha, et neid kortsukesi üle lugema hakatakse :D. Nädala lõpus tahaks minna Lemmesse. Kui ilm vähegi lubaks läheks me Trevoriga juba neljapäeval otsiks mõnusama koha ja reedel tuleks teised järgi. Kamp tuleb loodetavasti mõnus, naabripere ja Tiiu Toivo oma perega pluss meie. Palun palun tee nii, et ilma oleks. Egasi puhkuseplaane pole, Tahaks Lätis käia, loomaaias ja niisama ringi tsillida, samuti pole ma kunagi käinud ei Setomaal ega Haapsalus ( sealt olen küll korra läbi sõitnud saarele) Ja üleüldse on Eestimaal palju käimata ja avastamata kohti.

                                 Mis teil puhkuse ajal plaanis? Kuna ja kuidas puhkate?

Eksidest ehk mida mehed mõtlevad

Ma olen nüüd natuke segaduses.

Ma ei saa aru mis viimasel ajal toimub, Eks kellega lõpetasin suhte ära u aasta tagasi ja siiani oleme väga minimaalselt suhelnud ( jaganud koera hooldusõigust peamiselt) on nüüd väga aktiivselt taas hakanud suhtlema. Otsib põhjusi helistamiseks, isegi kutsus kinno, kus pole ta kunagi käinud,  uuris kuidas Trevoril võistlustel läks, mis ei ole teda ka kunagi varem huvitanud , nagu kõik muud Trevori tegemised.Kutsub veini jooma, teeb väikseid kingitusi ( nt jättis mulle ukse taha kanistri aknapesuvedelikuga, kui just eelmine päev tuli jutuks et mul see otsas) jne jne Nüüd siis eile naistepäeva puhul oli hommikul saatnud sõnumi ja õhtul tõi kimbu tulpe. Ma olen nagu möhh. Lilli on ta toonud mulle vaid sünnipäevaks, muidu ei midagi. Ja täna siis helistab, et mis teen ta tahaks mind kohvile kutsuda ja rääkida. Aga kuna ma olen tööl , eks siis teine kord. Mis toimub? Kas üksindus on ta tõesti nii meeleheitele viinud või mis seal taga on? Mul pole vähimatki tahtmist suhet üles soojendada, pole suutnud unustada tema suhtumist Trevorisse ja ei usu, et see kuidagi muutunud oleks. Ausalt ma olen natuke paanikas. Peas kerivad mitmed varjandid miks asjad nii toimivad ja ma ei oska lahendust välja mõelda. Kõige õigem oleks muidugi oodata ja vaadata mis saama hakkab. Kohati muidugi on tähelepanu meelitav, aga kas just temalt…..  Seda suppi on temaga üles soojendatud varemgi ja lõpptulemus ei vii kuhugi. Apppppiiiii, selline ärevus ja paanika tekkis järsku.

giphy

Kuidas on lood teil eksidega? Mida sellises olukorras teha?

Uskumatu nädalavahetus.

Pole mitu päeva ridagi kirja pannud. Põhjuseid mitu tervis oli suht kehv ja polnud ka väga midagi toimunud. Nüüd siis vaba nädalavahetus möödas ja sellest on ühtteist rääkida küll.

Kõik sai alguse laupäevast kui läksin oma kalli vennanaisele Kadrile õnne soovima tema vananemise puhul. Vennaga olin ammu rääkinud, et mul auto piduritega mingi jama vahel justkui kaoks ära 😦 Ta siis tubli vennana läks mu autot vaatama. Enne seda just arutasime, et plaan paari kolme aasta jooksul kõik oma liisingud ära tasuda ja siis peaks mõtlema uue auto ostmisele. Me Kadri ja onuga veel panustame, et mis siis vend ütleb kas ma kujutan asju ette või läheb kohe mahakandmisele. Venna tuppa jõudes ütles ta kohe, et ma peaksin oma hetke  makseid suurendama, sest uut autot oleks vaja. Minu kalli toitsi piduritega oli kõik korras aga uks tahab eest ära tulla ja mootoriga ka mingid jamad. Mul oli et möhh, mis ma siis nagu nüüd teen 😦  ma isegi ei tea kuidas jutt läks tema auto peale, naersin, et davai lähme proovisõidule. Ma pole elades automaadiga sõitnud ja veel univeraaliga, mul ikka kõik sellised mõnusad punnid olnud. Aga sõita oli mõnus, nelivedu ja mis põhiline püsikiirusehoidja. Ühesõnaga kõik lõppes sellega, et linna sõitsime  juba oma uue autoga.

Saage tuttavaks Sulev ehk sõpradele Sull :-P
Saage tuttavaks Sulev ehk sõpradele Sull 😛

Ma pole kunagi suurte autode fänn olnud ja veel automaadiga, ja nüüd kohe mõlemad korraga, Aga ma juba mõtlen kui mõnus on sellega suvel Pärnusse võistlustele minna, kogu elu mahub ilusti ära. Autol vanust on, aga ta kohe kuidagi võitis mu südame 🙂 Nüüd tuleb vaikselt tuunima hakata, tagaklaasid tahaks ära toonida  ja korraliku mussi sisse panna. Siis hakkame koos maanteid vallutama.

Eile tuli siis täditütar oma mehega liike nõudma. Istusime, ma tegin pannkooke. Ja tuli jutuks et nad varsti hakkavad oma maja lammutama. Majas renoveerisid nad eelmisel aastal ja arvatavalt järgmisel aastal otsustasid krundi maha müüa ja maja ise laiali lammutada. See tähendab et sisustus ja ehitusmaterjale on jagamiseks. Mulle lubati uued siseuksed, naturaalparketti, telekaalune kapp ja ka katuse alla villa. Kuidas saab veel paremini minna? Nagu tõsiselt maailma parim nädalavahetus ja kõik toimus kuidagi hetkega. Ja tõdesin veekord, et vahel juhtuvad ka head asjad minuga. Ja mul on maaalima parim perekond 🙂

2zpjxj7

                                                     Kuidas teie nädalavahetus läks?

 

Klassikokkutulek vol 2 ehk kinos käimine

Nagu eile rääkisin käisin vaatamas Ekraanis “Klassikokkutulekut”
Ekraani valisime selle pärast, et seal on mu meelest istmed mugavamad ja kinoklubi liikmele ka hind soodsam. Ja taaskord ei pidanud pettuma, isegi fanta ja peekonikrõpsud saime klubisoodustusega 😀

Natuke filmist. Siiralt soovitan vaatama minna, naerda sai, lõbus ja minu arust väga hästi tehtud. Lisaks hunnik häid Eesti näitlejaid. Vahel pani imestama kuidas inimesed suudavad teha midagi üüber naljakat ja ise sealjuures surmtõsine olla. Peale Eesti tuntud näitlejate astus üle seal ka mu töökaaslane, kellele oli küll kõrvalroll aga ikka natike rohkem ka, lisaks tagataustaks klassikaaslaseks olemisele ulatas tema õhupalli koos oma numbriga Agole 🙂  Vot nii ägedad inimese on meil tööl üle Eesti 🙂 Igatahes üks mõnus õhtu laheda filmi ja kaaslasega. Kinost ära tulime igati positiivsete emotsioonidega. Need emotsioonid valdavad mind veel tänagi.

Eile sai poole sõnaga mainitud ka et kinnominek oli ka üksiti deitimine 😛  Noh kui nüüd päris aus olla siis päris deitimiseks seda kutsuda ei saa, sest kinos käisin ma oma hea sõbranna ja töökaaslase Avega. Aga natuke siiski 🙂 lõbus oli meil igaljuhul, kätt üksteisele ei hoidnud, silma ei vaadanud aga eelistaks sellist deiti igaljuhul nii mõnelegi teisele kohtingule mõne mehega. Hmm mehed, väljakutse teile 😛

Täna jäi just silma et 8ndla märstil on kinos Cinamon naistepäeva eri. Filmiks “Kõik teed viivad Rooma” .   Tundub päris tõsine naistekas olema.  Lisaks siis veel jagatakse igasugu nänni. Kes tahav liituda? Viimasele seansile on veel piletieid mis algab 22:15.

Lisaks muidugi peaks õppefilmina 🙂  minema vaatama “Kuidas olla vallaline”  Näitlejad tunduvad head eesotsas minu vaieldamatus lemmikust “50 halli varjundit” mänginud Dakota Johnsoniga jpt.   Nii, et ootan kaaslast kellega kinotuurid ette võtta. Miks mitte enne või pärast kusagil kohvikus väike vein teha.

Klassikokkutulek

Täna saatis feissi  klassivend kutse. Käis eile klassikokkutuleku  filmi vaatamas (muideks ma lähen täna seda vaatama nn deitima 😛 ) Hakkas siis arvutama, et meie lõpetamisest saab sel aasta 20 a .mööda.  Täiesti uskumatu, kas ma tõesti 20 a tagasi juba lõpetasin keskkooli. Muidugi oleks tore kokku saada, paljude elude ja tegemistega saab fb abil kursil olla. Eelmistel kokkutulekutel pole ma käinud, aeg pole sobinud või lihtsalt pole tahtmist olnud. Kas sel korral lähen? Ausalt ei tea. Ma ei tea miks aga selliste kokkutulekutega kaasneb alati mingi imelik tunne. Ärategemine pole vist õige sõna.Aga ju ma olen leidnud, et pole olnud piisavalt hea ja küps selle jaoks. Igasugu samateemalised filmid tulevad meelde, kus selleks ajaks tuleb end hullult üles vuntsida, ja parem elu välja mõelda 😀  Ma tean, et see on jabur. Aga tunded on need mis nad on, neid kas julgeme välja öelda või mitte. Mina seekord julgen, äkki see tähendab et suudan ka muutuste poole liikuda. Mis on siis mu probleem/probleemid? Tegelikult saab selle vist ühe sõnaga kokku võtta- ebakindlus, ebakindlus välimuse, kaalu ja isegi vist sellepärast ei olen vallaline. Kusjuures kummaline, mitte kusagil mujal mind see kunagi seganud ega selliseid tundeid tekitanud pole kui mõte minna klassikokkutulekule ja öelda et oh ma vaba ja vallaline. Millest see tuleb?

Kuidas üldse ebakindlusest jagu saada ja hakata iseennest armastama just sellisena nagu ma olen?

Välimuse ja kaaluga pole ma ammu rahul olnud esimesega vist isegi rohkem kui teisega. No puudub mul stiil:( isegi kui mul kaalu rohkem kui peaks, ka sellise kehaga saab stiilselt riides käia, aga mina ei oska leida ja sobitada. Kindlasti kohati mõjutab seda ka see, et ei saa igasugu riideid endale lubada või õigemini ei raatsi. Eile tuli Avega jutuks just see, ta ta ütles väga õigesti. Ma peaksin ka omale midagi lubama, sest keha on muidu õnnetu. Kes pakuks ennast mulle stilistiks? Kõigepealt vaataks üle mu enda riidekapi, mis sobib, mis mitte mida saab sobitada. On vabatahtlike?

Kaaluga olen tegelenud või noh mis ma valetan, ma pole temaga tegelenud, lihtsalt leppinud ja õigustusi leidnud. No ei suuda, midagi ette võtta, juba pikemat aega mõtlen, et tahaks end liigutada. Ave ütles kord, kuula mida keha sulle räägib, ta ütleb mida ta soovib ( kuradi tark naine see Ave 😀 ) jah ma tunnen, et keha tahab liikuda, olen seda juba mõnda aega tundnud, aga tegudein ei jõua. Vahelepal proovisin, et igal hommikul teen kõhulihaseid isegi plänkingut olen proovinud. Aga nende kõigi asjadega on see, et mul läheb meelest ära. Mis aitaks? Uus aju? Igale poole meeldetuletused? Mu sõbranna Jaanika lubas mind hakata utsitama ja ka trenni vedama. Eks me näis, respekt kui ta seda tõesti teha suudab 🙂

Aga teema lõpetuseks, kui ma selleks ajaks (kokkutulek toimub juulis vist) saan endale enesekindluse, sobiva stiili ja keha ning mehe, siis kindlasti lähen :D:D:D Kes panustab, kui suur on see tõenäosus? 

Majandamine

Kes küll õpetaks, kuidas rahadega hakkama saada. Minu igakuine sissetuleks sõltub paljuski müügist, nii et see pole kunagi kindel summa, aga olenemata palju palka saan ühtemoodi kiirelt saab ta otsa ja kuu lõpuks on ikka näpud põhjas, kuigi palgapäev on kuu keskel. Kuidas õppida rahaga toime tulema nii, et seda jätkuks järgmise palgapäevani. Olen tähele pannud seda, et sularahana püsib mul raha paremini. Nii võtangi igal palgapäeval 200 sulas välja ja see jääb toidurahaks, iga nädal olen arvestanud 50  varem oli selleks 30 aga selle summaga ena tänapäeva hindade juures hakkama ei saa. Aga ega tihti sellestki jätku, söögiks ehk küll aga ikka trehvad mingi sünnipäev või pidu või sõbrannadega veinitamine ja snäkitamine. Ma respektin oma ema, kes saab minust poole või isegi kolmaveerandi jagu vähem palka, aga suuda endale alti igasugu asju lubada ja vahel mindki toetada. Olen üritanud kulusid kirja panna, minu mälu juures läheb tihti meelest see lihtsalt ära. Vahel ajab täitsa tigedaks, vanust on aga rahadega käin ümber nagu teismeline, kui on tuleb kulutada. Ja ega ma ju väga ei kulutagi, endale riideid ei raatsi ma tavaliselt osta, lapsele küll jah pole probleemi, iseendapeale hakkan koonerdama 😀 Laps küll vahel ütleb, et osta midagi ilusat endale, et talle ei meeldi see ja see riietus minu kapist. Aga ikka kukub välja nii, et pigem saab laps uue teleka kui mina endale paar kuluvaid. 😀

Kas kusagil õpetatakse rahaga toime tulema? või olen täiesti lootusetu? Kuidas teie oma kulud kontrolli all hoiate? Kas on kindel söögi ja kuluraha või pole piiranud kuidagi?